Kuna eelmine sissekanne lõppes Palmse mõisa mainimisega, siis järgnev tutvustab lähemalt seda suurt mõisakompleksi. Tekst on võetud kahest raamatust:
„Eesti mõisad“ Ants Hein, „Eesti mõisad. Reisijuht.“ Ivar Sakk
Palmse mõis asub Tallinn-Narva maanteelt Viitnalt 7 km põhja suunas.
Mõis oli keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valduses. Mõisana mainiti esimest korda 1510. aastal. Palmse kuulus 1522- 1676 Metztackenitele, järgnevalt 1919. aastani aga Pahlenitele. 1930ndad oli mõis Kaitseliidu valduses, 1940-1972 oli seal pioneerilaager Härrastemaja ehitamist alustati 1697, kuid enne valmimist läks see põlema. Hoone taastati 1730, oma praeguse välimuse sai aga 1782-1785 ümberehitamise käigus. Palmse mõis on üks väheseid enam-vähem terviklikult säilinud mõisaansambleid Eestis, mis 1972. aastal Lahemaa Rahvuspargi valdusesse läks ning on nüüd Lahemaa keskus ning sümbol. Ennistatud härrastemaja avas oma uksed 1986. aasta suvel, praegu on seal muuseum.
Rääkides härrastemajast, siis kuulub see rootsiaegsete peahoonete hulka, olles sarnane Maardu Aa mõisale. Hoone on kannatada saanud Põhjasõjas ja nagu öeldud, peale seda ka taastatud.
Lisaks peahoonele on mõisakompleksis veel mitmeid hooneid ja kohti Ilumäe kabel (kuhu viib mõisa juurest allee), viljaait, viinaköök, hobusetall, Oruveski paisjärv. Neile on hiljem lisandunud esiväljaku ääres olevad tall-tõllakuur ja ait, samuti ka kavaleridemaja, valitsejamaja ja töölistemaja. Mõisapark koosneb jalutusradadest, sildadest ja pargipaviljonidest, silmapaistvam neist on Brest.
Praegu on mõisa tallis Lahemaa Rahvuspargi külastuskeskus ning endine viinavabrik on hotell. Lisaks saab kasutada konverentsiruume, külastada restorani ja mõnuleda saunas.
teisipäev, 21. aprill 2009
teisipäev, 7. aprill 2009
"Kas tunned maad" kokkuvõte
„Kas tunned maad“ raamatus, mis trükiti 1965. aastal, on Lääne-Virumaa nime asemel kasutatud Rakvere rajooni, seda sellepärast, et raamat on välja antud NSV Liidu ajal 65-ndal aastal. Jutt on väga ajalooline ning annab ettekujutuse, mis toimus varasematel sajanditel.
Lääne-Virumaa maakonda on siin kirjeldatud kui mitmekesise maastikuga rajooni. Lääne-Virumaalt voolab läbi mitu suuremat jõge, nende seas Kunda jõgi. Rakvere rajoonis esineb põllumaid, panka Kunda ümbruseni, ning nii metsi kui mägesid. Ja muidugi asub see Pandivere kõrgustikul, üks kõrgeim mägi on Emumägi. Ranniku ääres asuvad puhkekohad, tuntuim neist Võsu, mis mulle endalegi on sümpaatse mulje jätnud.
Tollane Rakvere rajoon kuulus kunagi Virumaa koosseisu, umbes nii 13. sajandil. Virumaa ajal oli siin tähtis muinaslinnus Tarvanpea, mis oli Virumaa peamisi keskusi, mis on ära mainitud ka Läti Henriku kroonikas. Tarvanpeast on tuletatud Rakvere saksakeelne nimi- Wesenberg, saksa keeles tähendab Wisent tarvast ehk metshärga. Sellepärast on ka Rakvere vapil metshärja pea. Peale Tarvanpead on veel mitu mainimisväärset muinaslinnust, näiteks Äntu Punamägi ja Rakke Linnamägi.
13. sajandil toimusid Virumaal ka saksa ja taani feodaalide vallutusretked, kes oma vahel sõdisid Virumaa ja Järvamaa pärast. Järvamaa jäi saksa ordule ning Virumaa Taanile, seda seni kuni toimus suur talurahva ülestõus ning Virumaa müüdi sakslastele. Taanlaste poolt rajati Tarvanpea asemele Rakvere linnus, kuhu ümber tekkis ka linn. Kuni 15. sajandi lõpuni oli ordu rajanud mitmeid linnuseid. Keskajaks olid muinaskihelkondade asemel tekkinud kiriklikud kihelkonnad.
16. sajandil käis Rakvere rajoon käest kätte, seda jagati venelaste, rootslaste ja poolakate vahel.
Põhjasõja ajal sai kannatada paljud külad ning suurem osa Rakvere linnast. Kunda jõgi on kunagi olnud piiriks (18. sajand) Vene ja Rootsi valduste vahel. Sel ajal toimus hulgaliselt vallutusretki, mis olid piirkonnale üsnagi laastavad. Põhjasõja viimane lahing toimus Vinni ja Pajusti küla vahelisel alal ja mille kaotasid rootslased. Põhjasõjaaegseid kalmeid ja pelgupaiku leidub veel mitmel pool.
18. sajandil ja 19. sajandi algul toimus mitu talupoegade ülestõusu, mis hoolimata vastuhakust maha suruti.
19. sajandil, mil majandus hoogustus, ehitati Tapa-Tartu raudtee, valmis Kunda tsemenditehas ja Tamsalu lubjavabrik. Lisaks asutati kooliselts „Kalevipoeg“ ning veidi hiljem laulu- ja muusikaselts „Ööbik“. Viruma „pealinnas“ hakkas ilmuma nädalaleht „Valgus“. Rakverest ja Kundast said tol sajandil tööliste koondumispaigad, kus hiljem toimus streike ja toodangu languse pärast jäid inimesed sootuks töötuks.
Välja võiks tuua ka selle, et Vabadussõja ajal toimus Virumaal lahing, kus meie mehed võitsid fašiste.
1960-ndatel kuulus Rakvere rajoon aga tööstuslikumate rajoonide hulka. Seal oli ehitusmaterjalide tööstus, toiduainete tööstus, metsa- ja puidutööstus ning naha-jalatsi ja tekstiilitööstus. Suurimaks peeti tsemenditehast „Punane Kunda“, sellele järgnes Rakke Lubjatehas. Kõik muud märkimisväärsed tööstusettevõtted olid koondunud Rakverre.
NSV Liidu ajal oli Lääne-Virumaal mitmeid kolhoose ja sovhoose, nende seas võiks ära mainida Eduard Vilde kolhoos. Põllumajandus oli üldiselt spetsialiseeritud piimakarja- ja kartulikasvatusele.
Rääkides Rakvere linnast endast, mis oli keskajal väike linnake linnuse jalamil, siis selle areng toimus tänu Tallinn-Novgorodi kaubateele, lisaks sellele ka lõunast koonduvatele kaubateedele.
16. sajandil Liivi sõjas hävist Rakvere sakslaste käe läbi. Pärast seda vallutasid rootslased Rakvere ning hiljem oli see ajutiselt Poola käes. Pärast selliseid sõdasid oli tollane asula varemetes ning hiljem läks mõisaomanike kätte. 18. sajandil sai Rakverest maakonnalinn ning vabanes mõisniku alluvusest. 19. ja 20. sajandil rajati kreiskool, õpetajate seminar ja gümnaasium.
NSV Liidu ajal oli Rakvere väga administratiivne ja kultuuriline keskus koos põllumajandussaadusi töötleva tööstusega. Huvitavaks pidasin seda, et Rakveres toodetud külmutuskappe eksporditi Hiina ja Mongooliasse.
65-ndal aasta seisuga asus Rakveres draamateater, kaks kino ja muid kultuuriasutusi. Rakvere silmapaistvamaid vaatamisväärsusi on selle raamatu järgi Vallimägi (nimetatakse oosiks). Selle Vallimäe seljaku põhjatipul asub vana ordulinnuse varemed.
Taanlaste linnust Rakveres mainitakse kirjalikes allikates juba 13.sajandil. Linnust on sajandite jooksul täiustatud ja suuremaks ehitatud. Vallimägi on kaetud tammepuistuga, mida kutsutakse Rakvere tammikuks, mis on liigirohke nii taimestiku kui linnustiku poolest. Tammik on armastatud jalutuskoht.
Rakveres on kirik, mis esialgselt valmis 15. sajandil. Selle kiriku eripära seisneb barokkstiilis altaris ja kantslis.
Rakverega on seotud mitmeid kuulsaid inimesi, nt. Fr. R. Faehlmann, Fr. R Kreutzwald.
Rakvere ümbruses võib leida huvitavaid matkaobjekte, nagu näiteks Pahni mäed, Mädapea tammik, Lasila tammik, Tõrma küla(selle ümbrusest on leitud hõbeaardeid; ohvriallikad).
Järgnevalt on ära mainitud mitmeid kohti Lääne-Virumaal: Kadrina, Tapa, Vohnja, Haljala, Viitna, Palmse, Võsu, Kunda, Kaarli, Viru-Nigula, Rägavere, Viru-Jaagupi, Laekvere, Tudu, Väike- Maarja, Simuna, Tamsalu, Kiltsi, Rakke. Nendest enam huvi äratasid minus Võsu ja Palmse.
Võsu on tuntud puhkekoht, ümbritsetud männi- ja kuusemetsadega ning piirneb kauni liivarannaga. Palju huvitavat pakub ka Võsu ümbrus. Käsmu poolsaar on ümbritsetud maaliliste lahtedega ja kivirandadega. Äramainiks ka Käsmu järv ja selle, et Käsmul leidub palju rändrahne. Käsmu piirkond on tuntud sadama- ning laevaehituskohana.
Palmsest rääkides tuleb silme ette mõis. NSV Liidu ajal tegutses härrastemajas pioneerilaager. Mõisal on suur 18 ha suurune park ning huvitav on ka mõisasse viiv värav.
Lääne-Virumaa maakonda on siin kirjeldatud kui mitmekesise maastikuga rajooni. Lääne-Virumaalt voolab läbi mitu suuremat jõge, nende seas Kunda jõgi. Rakvere rajoonis esineb põllumaid, panka Kunda ümbruseni, ning nii metsi kui mägesid. Ja muidugi asub see Pandivere kõrgustikul, üks kõrgeim mägi on Emumägi. Ranniku ääres asuvad puhkekohad, tuntuim neist Võsu, mis mulle endalegi on sümpaatse mulje jätnud.
Tollane Rakvere rajoon kuulus kunagi Virumaa koosseisu, umbes nii 13. sajandil. Virumaa ajal oli siin tähtis muinaslinnus Tarvanpea, mis oli Virumaa peamisi keskusi, mis on ära mainitud ka Läti Henriku kroonikas. Tarvanpeast on tuletatud Rakvere saksakeelne nimi- Wesenberg, saksa keeles tähendab Wisent tarvast ehk metshärga. Sellepärast on ka Rakvere vapil metshärja pea. Peale Tarvanpead on veel mitu mainimisväärset muinaslinnust, näiteks Äntu Punamägi ja Rakke Linnamägi.
13. sajandil toimusid Virumaal ka saksa ja taani feodaalide vallutusretked, kes oma vahel sõdisid Virumaa ja Järvamaa pärast. Järvamaa jäi saksa ordule ning Virumaa Taanile, seda seni kuni toimus suur talurahva ülestõus ning Virumaa müüdi sakslastele. Taanlaste poolt rajati Tarvanpea asemele Rakvere linnus, kuhu ümber tekkis ka linn. Kuni 15. sajandi lõpuni oli ordu rajanud mitmeid linnuseid. Keskajaks olid muinaskihelkondade asemel tekkinud kiriklikud kihelkonnad.
16. sajandil käis Rakvere rajoon käest kätte, seda jagati venelaste, rootslaste ja poolakate vahel.
Põhjasõja ajal sai kannatada paljud külad ning suurem osa Rakvere linnast. Kunda jõgi on kunagi olnud piiriks (18. sajand) Vene ja Rootsi valduste vahel. Sel ajal toimus hulgaliselt vallutusretki, mis olid piirkonnale üsnagi laastavad. Põhjasõja viimane lahing toimus Vinni ja Pajusti küla vahelisel alal ja mille kaotasid rootslased. Põhjasõjaaegseid kalmeid ja pelgupaiku leidub veel mitmel pool.
18. sajandil ja 19. sajandi algul toimus mitu talupoegade ülestõusu, mis hoolimata vastuhakust maha suruti.
19. sajandil, mil majandus hoogustus, ehitati Tapa-Tartu raudtee, valmis Kunda tsemenditehas ja Tamsalu lubjavabrik. Lisaks asutati kooliselts „Kalevipoeg“ ning veidi hiljem laulu- ja muusikaselts „Ööbik“. Viruma „pealinnas“ hakkas ilmuma nädalaleht „Valgus“. Rakverest ja Kundast said tol sajandil tööliste koondumispaigad, kus hiljem toimus streike ja toodangu languse pärast jäid inimesed sootuks töötuks.
Välja võiks tuua ka selle, et Vabadussõja ajal toimus Virumaal lahing, kus meie mehed võitsid fašiste.
1960-ndatel kuulus Rakvere rajoon aga tööstuslikumate rajoonide hulka. Seal oli ehitusmaterjalide tööstus, toiduainete tööstus, metsa- ja puidutööstus ning naha-jalatsi ja tekstiilitööstus. Suurimaks peeti tsemenditehast „Punane Kunda“, sellele järgnes Rakke Lubjatehas. Kõik muud märkimisväärsed tööstusettevõtted olid koondunud Rakverre.
NSV Liidu ajal oli Lääne-Virumaal mitmeid kolhoose ja sovhoose, nende seas võiks ära mainida Eduard Vilde kolhoos. Põllumajandus oli üldiselt spetsialiseeritud piimakarja- ja kartulikasvatusele.
Rääkides Rakvere linnast endast, mis oli keskajal väike linnake linnuse jalamil, siis selle areng toimus tänu Tallinn-Novgorodi kaubateele, lisaks sellele ka lõunast koonduvatele kaubateedele.
16. sajandil Liivi sõjas hävist Rakvere sakslaste käe läbi. Pärast seda vallutasid rootslased Rakvere ning hiljem oli see ajutiselt Poola käes. Pärast selliseid sõdasid oli tollane asula varemetes ning hiljem läks mõisaomanike kätte. 18. sajandil sai Rakverest maakonnalinn ning vabanes mõisniku alluvusest. 19. ja 20. sajandil rajati kreiskool, õpetajate seminar ja gümnaasium.
NSV Liidu ajal oli Rakvere väga administratiivne ja kultuuriline keskus koos põllumajandussaadusi töötleva tööstusega. Huvitavaks pidasin seda, et Rakveres toodetud külmutuskappe eksporditi Hiina ja Mongooliasse.
65-ndal aasta seisuga asus Rakveres draamateater, kaks kino ja muid kultuuriasutusi. Rakvere silmapaistvamaid vaatamisväärsusi on selle raamatu järgi Vallimägi (nimetatakse oosiks). Selle Vallimäe seljaku põhjatipul asub vana ordulinnuse varemed.
Taanlaste linnust Rakveres mainitakse kirjalikes allikates juba 13.sajandil. Linnust on sajandite jooksul täiustatud ja suuremaks ehitatud. Vallimägi on kaetud tammepuistuga, mida kutsutakse Rakvere tammikuks, mis on liigirohke nii taimestiku kui linnustiku poolest. Tammik on armastatud jalutuskoht.
Rakveres on kirik, mis esialgselt valmis 15. sajandil. Selle kiriku eripära seisneb barokkstiilis altaris ja kantslis.
Rakverega on seotud mitmeid kuulsaid inimesi, nt. Fr. R. Faehlmann, Fr. R Kreutzwald.
Rakvere ümbruses võib leida huvitavaid matkaobjekte, nagu näiteks Pahni mäed, Mädapea tammik, Lasila tammik, Tõrma küla(selle ümbrusest on leitud hõbeaardeid; ohvriallikad).
Järgnevalt on ära mainitud mitmeid kohti Lääne-Virumaal: Kadrina, Tapa, Vohnja, Haljala, Viitna, Palmse, Võsu, Kunda, Kaarli, Viru-Nigula, Rägavere, Viru-Jaagupi, Laekvere, Tudu, Väike- Maarja, Simuna, Tamsalu, Kiltsi, Rakke. Nendest enam huvi äratasid minus Võsu ja Palmse.
Võsu on tuntud puhkekoht, ümbritsetud männi- ja kuusemetsadega ning piirneb kauni liivarannaga. Palju huvitavat pakub ka Võsu ümbrus. Käsmu poolsaar on ümbritsetud maaliliste lahtedega ja kivirandadega. Äramainiks ka Käsmu järv ja selle, et Käsmul leidub palju rändrahne. Käsmu piirkond on tuntud sadama- ning laevaehituskohana.
Palmsest rääkides tuleb silme ette mõis. NSV Liidu ajal tegutses härrastemajas pioneerilaager. Mõisal on suur 18 ha suurune park ning huvitav on ka mõisasse viiv värav.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)