Palmse mõis

Kuna eelmine sissekanne lõppes Palmse mõisa mainimisega, siis järgnev tutvustab lähemalt seda suurt mõisakompleksi. Tekst on võetud kahest raamatust:
„Eesti mõisad“ Ants Hein, „Eesti mõisad. Reisijuht.“ Ivar Sakk

Palmse mõis asub Tallinn-Narva maanteelt Viitnalt 7 km põhja suunas.
Mõis oli keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valduses. Mõisana mainiti esimest korda 1510. aastal. Palmse kuulus 1522- 1676 Metztackenitele, järgnevalt 1919. aastani aga Pahlenitele. 1930ndad oli mõis Kaitseliidu valduses, 1940-1972 oli seal pioneerilaager Härrastemaja ehitamist alustati 1697, kuid enne valmimist läks see põlema. Hoone taastati 1730, oma praeguse välimuse sai aga 1782-1785 ümberehitamise käigus. Palmse mõis on üks väheseid enam-vähem terviklikult säilinud mõisaansambleid Eestis, mis 1972. aastal Lahemaa Rahvuspargi valdusesse läks ning on nüüd Lahemaa keskus ning sümbol. Ennistatud härrastemaja avas oma uksed 1986. aasta suvel, praegu on seal muuseum.
Rääkides härrastemajast, siis kuulub see rootsiaegsete peahoonete hulka, olles sarnane Maardu Aa mõisale. Hoone on kannatada saanud Põhjasõjas ja nagu öeldud, peale seda ka taastatud.
Lisaks peahoonele on mõisakompleksis veel mitmeid hooneid ja kohti Ilumäe kabel (kuhu viib mõisa juurest allee), viljaait, viinaköök, hobusetall, Oruveski paisjärv. Neile on hiljem lisandunud esiväljaku ääres olevad tall-tõllakuur ja ait, samuti ka kavaleridemaja, valitsejamaja ja töölistemaja. Mõisapark koosneb jalutusradadest, sildadest ja pargipaviljonidest, silmapaistvam neist on Brest.
Praegu on mõisa tallis Lahemaa Rahvuspargi külastuskeskus ning endine viinavabrik on hotell. Lisaks saab kasutada konverentsiruume, külastada restorani ja mõnuleda saunas.