Eestimaa. Ranniku teejuht. Tiiu Viirand. Tallinn: Kunst, 2006

Lääne-Virumaa

Palmse mõisa kohta täiendavat infot. Mõisasüdames asub terve hulk kõrvalhooneid: tall-tõllakuur, õllekoda, linnaserehi, viinavabrik, nuumhärgade laut, valitsejamaja, uhke palmimaja. Peahoone juures on kohvimaja, supelmaja, kavaleridemaja. Palmse asub tänapäeval kohvik „Isabella“.

Käsmu poolsaar on 6 km pikkune poolsaar ning on üks kivirikkamaid paiku Eestis. Tundud kivid: Lemeti kivi, Meremunk, Maamunk jt. Käsmu asulas tegutses 1884-1931 merekool. Käsmus domineerivad arhitektuuriliselt puithooned klaasverandadega, kust ei puudunud ka kiiktoolid.

Toolse ordulinnuse varemed asuvad maalilises kohas Kunda lahe ääres. Linnuse ehitusajaks loetakse 1471 ja rajajaks ordumeister W. von Herset. Kants pidi kaitsma sealsete sadamat mereröövlite rüüsteretkede eest. Kogu ümberehitamisega kujunes ordulinnusest sise- ja eeshooviga kompleks. 17. saj. lõpuks oli kants kasutuskõlblik veel vaid osaliselt ning Põhjasõja järel hüljati lõplikult. Toolse läheduses asuvad ka kaks muistsete eestlaste linnamäge.

Kunda tsemenditehasest on alles ainulaadne vana pudelahi ning tehase müürid. Linn ise asub Kunda jõe alamjooksul, seda läbib Põhja-Eesti paekallas, millesse veerohke jõgi on süvendanud sügava kanjoni. Linna piires on jõel kaks jõujaama, millest 1893.a. ehitatu oli esimene Eestis.

Vaindloo saar on linnurikkas väike saar. Lähimad sadamad on Vergi ja Kunda. Vaindloo märgistab Eesti põhjapoolsemat kohta ning seal asub valge kooniline malmtuletorn. Saare idarannikul seisab Eesti üks kõrgemaid rändrahne (7,7 m). Kuigi Vaindloo pole mingi käidav koht, avati saarel 1996 mälestuskivi neljale Inglise meremehele, kes hukkusid siin 1721.a.

Pada linnamäed paiknevad teineteisest u. 300 m kaugusel Peterburi mnt. lähedal Pada oru idaveerul. Suuremal linnamäel oli 7.-10. saj. muinasasula. Sealt on välja kaevatud ahjuvared a seinaalused. 11.-13. sajand linnamägi ümbritses linnust nii seest kui väljast kuivmüüriga toestatud ringvall. Väiksem linna mägi oli ka arvatavasti kasutusel 7.-10. sajand. Selle linnuse valli väliskülge toestas paest kuivmüür, sisekülge aga palkhooned. Linnuse kultuurikoht on põllutööde tagajärjel kahjuks hävinud.

Viru-Nigula Nikolause kindluskirik ehitati 13. saj. 3-löövilisel kodakirikul on kahe ümarsammaste paariga pikihoone, omaette kooriruum, madal torn ja eeskoda lõunaportaali ees. Kaks viimast täitsid kunagi pelgupaiga rolli. Kirik rüüstati 1657 Rootsi-Vene sõjas, kuid taastati. Kirikaias asub Venemaal küüditatuna hukkunute sümboolne haud. Külas on taastatud Vabadussõja mälestussammas 1990.

Maarja kabel on väike ristikujulise põhiplaaniga kabel 13. sajandist ning on ühtlasi Virumaa vanim kivist sakraalehitis, mis on praeguseks muidugi varemetes. Arvatavasti ehitati see kabel Liivimaa Ordu ja venelaste vahel 1268.a. peetud lahingu mälestuseks. Kabel on 17. sajandil osaliselt lammutatud, sest reformatsiooni ajal jäi hoone kasutuseta. Kabeli läheduses on ohvrikivi, kuhu kohalikud olid toonud ohvritoitu ja roomanud alasti ümber kivi, et tagada oma karjale sigivus ja hea tervis. Kabeli juurde korraldasid palverännakuid ka pimedad ja kurdid.