Sagadi ja Aaspere mõisad

„Eestimaa mõisate teejuht“ A. Wells Tallinn: Kunst 2001
„Eesti mõisad. Reisijuht.“ I. Sikk Tallinn: Sakk & Sakk OÜ 2002

Sagadi
Sagadi mõisa on esmakordselt mainitud 1465. aastal. Praeguse härrastemaja ehitas 1750. aastal Johann Ernst von Fock. Mõis asub Palmse-Vihula tee ääres. Mõisat on aastate jooksul ümberehitatud ning on üks Eesti kuulsamaid ja korrastatumaid mõisaid. Ühekorruselise barokkstiilis härrastemaja tõstavad esile väravamaja ja mõisaesine ansambel. Hoones sees võib näha uhket ampiirmööblit, mõisa saali lage kaunistab dekoor, mis pärineb 19. sajandi lõpust. Mõisa sammasrõdult on kaunis vaade pargile ja tiigile, kus ujuvad luiged. Sagadi härrastemaja on üks vähestest, millel on säilinud algne ehitusprojekt 1749. aastat, mis algselt oli kujundatud rokokoostiilis. Praegust esiväljakut raamivad kõrvalhooned on ehitatud 18.-19 sajandi vahetusel, nende seas barokse kiivriga väravatorn. Peahoone toimib tänapäeval konverentsikeskusena, saalis toimuvad kontserdid ja teatrietendused. Tallis asub metsamuuseum ja selle teisel korrusel tegutseb hotell. Valitsejamajas asub tänapäeval võõrastemaja. Lisaks on mõisas restoran, võimalik on kasutada sauna teenust ning laenutada jalgrattaid.

Lisaks Sagadile valisin veel ühe silmapaistva mõisa, mida kirjeldada- Aaspere.

Aaspere mõisasse saab sõita Tallinn-Narva mnt. lõunapoole, kuhu viib kilomeetri pikkune lehiseallee. Mõisa on esmakordselt mainitud 1584. aastal. Aasperet peetakse Eesti klassitsistliku mõisaarhitektuuri pärliks.
Maja väljanägemist ilmestavad 6 dooria sammast ja astmikfrontoon. Soklikorrus on kujundatud rustikana, mis on Itaalia-laande kaaderkivist müüriladu. Maja lõunaosas asub talveaed. I korruse ruumid on võlvitud. Maja II korrusel on ainulaadne hiina tuba 1893. aastast. Vestibüülis asub tammepuust trepp ja hoones paiknevad ahjud ja kaminad on neobaroksed, aastast 1900. Kunagi oli härrastemaja taga pargis ka hiina stiilis sild ja tempel. Aaspere nimi tuleneb omaniku Hastferi järgi. Peahoone on ehitatud 1770. aastal Gustav von Stackelbergi poolt, mis oli siis barokkstiilis. Uue klassitsistliku fassaadi sai mõis 19. sajandi algul. 1919 võõrandati mõis riigi poolt, mõne aasta pärast alustas siin tegutsemist lastekodu. 1966. aastal sai mõis tulekahjustusi. Praeguseks hetkeks asub mõisas võõrastemaja.
Lisaks: Aaspere viimane mõisnik oli Eduard von Dellingshausen, kes oli ühtlasi Eestimaa rüütelkonna peamees. Sel ametikohal tegutses ta aktiivselt Balti hertsogiriigi loomise nimel, et säilitada saksa ülemklassi võim Eestis. Elu lõpu aastad veetis ta Saksamaal ja kirjutas memuaare. Aaspere elu-olu ja mõisat on Dellingshausen kirjeldanud oma mälestustes.